Maa ja linna vahel. Eesti alevite lugu.

Mis on meie talu- ja koduaedadele iseloomulik ning mis on nende kujunemist mõjutanud ja suunanud? Mida on aiapidamine tähendanud ja mil moel talletavad vanad aiad seal kunagi toimetanud inimeste püüdlusi ja saavutusi? Kas ja kuidas väljendub aedades aiapidaja varanduslik ja sotsiaalne seisund? Nendele ja teistelegi küsimusele meie koduaianduse arenguloos otsib oma oma vastilmunud raamatus „Eesti aia ajalgu“ vastuseid Eesti Vabaõhumuuseumi kuraator Anneli Banner.

Eesti vabaõhumuuseumi vanemteadur Heiki Pärdi monograafia annab põhjaliku ülevaate saja aasta jooksul toimunud muutustest Eesti talumajade ehitamises ja arhitektuuris. Saame teada, mida tõi maaelus kaasa talude väljaostmine mõisaomandusest ja nende iseseisvumine ning kuidas kohanes põline rehemaja uute nõudmistega. Raamatust leiab põhjaliku ülevaate talude õuedest ja õuehoonetest, millest kõige silmapaistvamad maa- või paekivist ehitatud karjalaudad ja tallid.

Seni vähetuntud teemana on sisse toodud ka eri aegadel toimunud uute taluelamute ja teiste hoonete projektide arhitektuurivõistlused. Eraldi peatükid on pühendatud kahele eripärase arenguga piirkonnale: Põhja-Eestis asuvatele Palmse mõisavalla taludele ja Muhule kui ühele kõige omapärasemale taluarhitektuuri piirkonnale Eestis.

Raamat on illustreeritud rohkete fotodega ja pakub nii äratundmis- kui avastamisrõõmu Eesti kodudest, kus on elanud meie esivanemad ja kus nii mõnigi kord elame ka meie.

Kuigi kelder on Eesti taluõuedel uustulnuk, põimub keldritega aja lugu: baltisaksa mõjud ja kartuli jõudmine meie toidulauale, 19. sajandi teisel poolel Eesti külas aset leidnud suured majanduslikud ja kultuurilised muutused, talude päriseksostmine, ehitustehnika ja kodukultuuri areng, kitsamad ja paremad ajad.

Selles raamatus tulevad jutuks eeskätt taluõuel eraldi hoonena seisvad keldrid – maakeldrid ent põikeid tehakse ka mõisaõuele, kiigatakse sahvrisse ja kartulimaale. Raamat ärgitab keldreid teise pilguga vaatama, vanu maakeldreid hoidma ja taastama ning uusi ehitama.

Iga kelder on omal moel tähelepanuväärne, igal keldril on lugu. Raamatu autor on Maret Tamjärv, kirjastus Maalehe Raamat, ilmumisaasta 2014.

Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste kolmanda numbri artiklid hõlmavad väga laia teemaderingi kooliaedadest ja arheoloogilistest majajäänustest ižmade puitarhitektuuri ja ehituspärandi inventeerimise teoreetiliste küsimusteni.

Heiki Pärdi. Eessõna
Kadi Karine. Sissevaade Vormsi ehituspärandi ja külade kujunemislukku
Kristiina Tiideberg. Setu traditsiooniline taluarhitektuur ja selle säilivus tänapäeval
Elo Lutsepp. Linnaametnikud sooasunikeks. Tallinna külje alla 1930. aastatel rajatud Õismäe asundus
Rasmus Kask. Taluarhitektuuri inventeerimise teoreetilistest probleemidest
Ain Lavi. Arheoloogia ja Eesti varasemate taluehitiste ajaloo uurimine
Anneli Banner. Kooliaiad taasiseseisvunud Eestis
Joosep Metslang. Ižmakomi puitarhitektuurist Eesti Kunstiakadeemia 2009. aasta soome-ugri õpperetke põhjal
Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine. Kultuuriministeeriumi valdkonna arengukava 2011–2015